EESTI

1582 – Liivi sõda: Tartusse saabus Poola suurhetman Jan Zamoyski oma vägedega, et järgmisel päeval linn venelastelt vastavalt Jam-Zapolski vaherahu tingimustele üle võtta.

1839 – Friedrich von Schubert immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.

1911 – Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises: esimest korda oli kavas 10 000 m jooksu distants, mille võitis ajaga 23.46,6 Johannes Villemson.

1918 – Pärnus Endla teatri rõdul luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner esimest korda avalikult ette Eestimaa iseseisvuse manifesti.

1918 – toimus Keila lahing, mida koos samal päeval aset leidnud väljamõeldud Pihkva lahinguga peeti Punaarmee asutamise ajaks.

1934 – Theodor Rõuk esitas Andres Larka, Hendrik Vahtramäe Johan Laidoneri ja August Jürman Konstantin Pätsi riigivanema kandidaadiks 22. ja 23. aprilliks ette nähtud riigivanema valimisteks.

1934 – algas kandidaatide esitamine VI Riigikogu valimisteks.

1934 – August Maramaa valiti tagasi Viljandi linnapeaks.

1935 – esimese (siis teadaolnud) eestikeelse raamatu trükkimise 400. aastapäeva tähistamiseks kuulutati välja raamatuaasta.

1935 – avati Eesti Meremuuseum.

1936 – algas 25. veebruarini kestnud rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks. Rahvuskogu kokkukutsumine kiideti ülekaalukalt heaks (474 218 häält poolt, 148 824 vastu).

1936 – Angerburgis toimusid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises, kus klassis Monotüüp XV said eestlased kolmikvõidu.

1937 – saabus Eesti Vabariigi 19. aastapäeva pidustustele NSV Liidu armee kindralstaabi ülem, marssal Aleksandr Jegorov.

1937 – riigivanem Konstantin Päts nimetas Johannes Klesmenti oma peaesindajaks Rahvuskogu juurde.

1941 – riigipühana tähistati Punaarmee aastapäeva.

1954 – Nikita Hruštšovi kõne NSV Liidu teraviljatootmise edasisest suurendamisest ning uudis- ja jäätmaade kasutuselevõtmisest, millest lähtudes asus juba 25. märtsil Tallinnast Kasahstani poole teele umbes 200 noort uudismaaharijat.

1990 – Eesti NSV Ülemnõukogu tühistas konstitutsiooniparagrahvi, mis sätestas kommunistliku partei juhtiva rolli ühiskonnas.

1994 – Prantsusmaal Strasbourgis algasid Eesti ja Euroopa Liidu vabakaubandusläbirääkimised.

1996 – Moskva patriarhaat katkestas suhted Konstantinoopoli patriarhaadiga vastuseks viimase otsusele võtta Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik taas oma jurisdiktsiooni alla.

2004 – Tartus avati August Traksmaa bareljeef.

2004 – Tartus avati Jaan Kruusi bareljeef.

MAAILM

1455 – Gutenbergi piibli ilmumise kokkuleppeline kuupäev.

1574 – Prantsusmaal algas viies sõda hugenottide vastu.

1660 – Rootsi kuningaks sai Karl XI.

1766 – Lotringi hertsogiriik liideti Prantsusmaaga.

1820 – Suurbritannia pealinnas Londonis paljastati vandenõu Briti valitsuskabineti liikmete mõrvamiseks. Vandenõulaste kohtumispaiga järgi sai see tuntuks Cato tänava vandenõuna (Cato Street Conspiracy).

1836 – Mehhiko armee asus piirama Texase mässajate valduses olevat Álamo kindlust. Algas Alamo lahing.

1847 – Ameerika-Mehhiko sõda: USA võitis Mehhikot Buena Vista lahingus.

1854 – Bloemfontaini konventsiooniga tunnistas Suurbritannia lõplikult buuride Oranje Vaba Riiki (Oranje Vrystaat) iseseisva riigina.

1870 – Ameerika Ühendriikide armee loovutas kontrolli Mississippi osariigi üle tsiviiladministratsioonile. Osariik oli sõjaväe valitseda alates Ameerika kodusõja lõpust aastal 1865.

1887 – Prantsuse Rivierat tabas ulatuslik maavärin, kus hukkus 2000 inimest.

1893 – Rudolf Diesel sai patendi diiselmootorile.

1898 – Émile Zola vangistati pärast tema avaliku kirja “J’accuse” ilmumist.

1903 – Kuuba andis Ameerika Ühendriikidele 99 aastaks rendile 116 km² suuruse ala Guantánamo lahe piirkonnas.

1904 – Ameerika Ühendriigid omandasid Panamalt 10 miljoni USA dollari eest Panama kanali tsooni.

1905 – Paul Percy Harris asutas Chicagos esimese Rotary klubi.

1918 – toimus Keila lahing, mida koos samal päeval aset leidnud Pihkva lahinguga peeti Punaarmee asutamise ajaks.

1919 – Benito Mussolini asutas Itaalias Rahvusliku Fašistliku Partei (Partito Nazionale Fascista).

1934 – Belgia kuningaks sai Léopold III.

1941 – Glenn T. Seaborg tootis ja isoleeris esimest korda plutooniumi.

1944 – Nõukogude Liidus algas tšetšeenide ja inguššide küüditamine Sise-Aasiasse. Küüditati kogu rahvas.

1945 – Teine maailmasõda: Ameerika Ühendriikide väed vallutasid jaapanlastelt Filipiinide pealinna Manila.

1945 – Türgi kuulutas sõja Jaapanile ja Saksamaale.

1947 – asutati Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO).

1965 – Mossad mõrvas Läti aviaatori-konstruktori Herberts Cukursi.

1966 – Süürias tuli riigipöördega võimule Nureddin al-Atassi valitsus.

1970 – loodi Guyana kooperatiivne vabariik.

1981 – Hispaanias nurjati sõjaväeline riigipöördekatse.

1982 – Gröönimaal toimunud nõuandval referendumil hääletas 53% osalenutest Euroopa Ühendusest lahkumise poolt. Misjärel Gröönimaa astus 1985. aastal Ühendusest välja.[4] (vt ka Gröönimaa ja Euroopa Liidu suhted)

1991 – Lahesõda: Ameerika Ühendriikide maaväed ületasid Saudi Araabia piiri ja sisenesid Iraaki.

1997 – Vene orbitaaljaama Mir pardal toimus tulekahju. Tuli kustutati 14 minutiga ja jaam jätkas tööd oluliste kahjustusteta.

Allikas: Wikipedia

Teised kuupäevad

Täna ajaloos

	Telli pilt pildipangast failina või väljatrükitult. Fotod loodusest, asulatest ja hoonetest. Samuti makrofotod ja drooniga tehtud pildid.
Vana Toomas ja Tallinna vanalinn  Tammsaare Ärikeskus  Päikeseloojang
Vaata kõiki pilte »